Juuni alguses avalikustasin ma blogipostituse “Kuperjanovi jalaväekompanii ajateenijate arvamus ajateenistusest“, kus ma kajastasin üle 100 ajateenija arvamust ajateenistusest. Arvamused olid seinast seina ning ajateenijate tõlgendus oma kogemustest väga erinev.

Selle postituse eesmärk on aidata sul erinevate arvamuste seast noppida välja need kõige loogilisemad ja sulle tõenäoliselt sobivamad arvamused ning jõuda paremini järelduseni, kas ajateenistus on sinu jaoks.

 

Pilt: Uute ajateenijate saabumine Kuperjanovi pataljoni/Allikas: Pildid.mil.ee

Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust (2011)

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) viib iga aasta läbi uuringu, milles analüüsitakse arvamusi Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust. Kutsealustelt ja ajateenistuse läbinutelt küsitakse tagasisidet nende suhtumisest kaitseväkke. Viimane uuring viidi läbi 2011. aastal juunis ja juulis. Kokku saadi infot 1132 kutsealuselt (ajateenistusse minejalt) ja 401 reservväelaselt (ajateenistuse läbinult).

28% küsitletutest läks ajateenistusse hea meelega, 44% valmisolekust oma kodanikukohust täita. 20% küsitletuist vastas, et nad oleksid võimaluse korral jätnud ajateenistusse minemata ja 5% läks ajateenistusse täiesti vastumeelselt (olulised erinevused kutsealuste ja reservväelaste hoiakutes puudusid).

Küsitlustulemused näitavad selgelt, et põhiharidusega noormeestele on ajateenistus atraktiivne ning nad on rahul selle praeguse pikkusega, kõrgharidusega noormehed aga on ajateenistuse suhtes kriitilisemad ning leiavad, et see võiks toimuda lühema perioodi jooksul.

Kaks kolmandikku ajateenistuse läbinud noormeestest jäävad oma teenistusajaga Eesti kaitseväes täiesti või üldiselt rahule. Seda on märgatavalt vähem kui 2010. aastal, kuid täpselt sama palju kui aastal 2009.

Rahulolematuse põhjuseid sai vastaja väljendada, vastates lahtisele küsimusele. Kokku tõi rahulolematuse põhjusi välja 32% reservväelastest. Kõige sagedamini mainiti ajateenistuse organiseerimatust ja ajaraiskamist, teisena aga ülemuste ebapädevust ja üleolevat suhtumist ajateenijatesse.

Neli viiendikku ajateenistuse läbinutest tunneb ennast teenistusaja järel füüsiliselt tugevama ja enesekindlamana, enam kui pooled (55%) ka targema ja vaimselt arenenumana.

Üldiselt tundub, et kutsealused, kellel puudub veel täpsem ettekujutus teenistusest kaitseväes, hindavad perspektiive kutselise teenistuse osas optimistlikumalt kui reservväelased, kelle vastuseid mõjutab juba reaalne kaitseväekogemus. Seetõttu tasuks kutsealuste poolt väljendatud hoiakutesse suhtuda mõnevõrra ettevaatlikumalt. Ka võimalikku õppima asumisse Kaitseväe Lahingukooli või Kõrgemasse Sõjakooli avaldavad nad suuremat valmidust kui reservväelased.

Selge seos ajateenistusse minekusse suhtumises on ka vanusega. Mida suurem on vastaja vanus, seda vastumeelsemalt ta ajateenistusse läheb. Kui 18-19 aastastest noormeestest läks ajateenistusse hea meelega tervelt 59 protsenti, siis üle 22-aastastest vaid viiendik. Seetõttu oleks ilmselt otstarbekas, kui ajateenistus läbitaks võimalikult noores eas, kohe pärast keskhariduse omandamist.

Ilmne seos on ka vastaja haridustasemega, Kõige positiivsemalt suhtuvad ajateenistusse minekusse noormehed, kellel pole veel keskharidust: põhiharidusega noormeestest läks meelsasti ajateenistusse 41%, kõrgharidusega noormeestest aga vaid 11%. Enamik neist (50%) suhtub ajateenistusse minekusse ratsionaalselt, väljendades valmidust oma kohust täita, kuid 36% jätaks sinna võimaluse korral minemata.

Põhiliste oskustena, mida ajateenistusest saadi, tõsteti esile eelkõige füüsilist arengut ja rasketes oludes toimetulekut (13%) ning juhtimisoskuste paranemist (13%), enesekindluse suurenemist jm. isiksuse arengusse puutuvat (12%), distsiplineerituse ja ajakasutuse parandamist (11%), meeskonnatöö oskusi (10%). Erinevaid sõjalisi oskusi (relva käsitsemise ja kaardi lugemise oskus jms) nimetas 9%, autojuhtimisoskuse või selles kõrgema kategooria omandamist samuti 9%. Seitse protsenti küsitletuist tõi esile paranenud stressitaluvuse. Esmaabi andmise või parameediku oskuste omandamist märkis oma vastustes 3 protsenti.

Milliseid mõtteid see uuring tekitab?

1. Inimese arvamust mõjutab oluliselt see, kas ta on alles ajateenistusse minemas, on seal juba pikalt olnud või on selle läbinud. Kõige halvem arvamus on tavaliselt neil, kes on hetkel ajateenistuses; kõige parem (vist) kutsealustel, kes ootavad uut ja huvitavat kogemust. On ka reservväelasi, kes mõtlevad tagant järgi, et oli huvitavaid asju, mida meenutada.

2. Kui ajateenistusse minna, siis pigem peale keskkooli. Vanemaks saamine muudab ajateenistusest saadavat kasu järjepidevalt vähemaks. Muututakse niikuinii iseseisvamaks, vanematest sõltumatuks, leitakse endale töö, saavutatakse mingi tase haridusteekonnal, õpitakse ennast paremini tundma ja luuakse endale pere.

3. Uuring on suurel määral ühele poole kallutatud, sest enamik vastanutest on kutsealused. Palju väärtuslikum oleks info, kui rohkem oleks kaasatud reservväelasi ja ka hetkel ajateenistuses olijaid. Ma eeldan (võib-olla ebakorrektselt), et vastanutel on suurem motivatsioon ja parem suhtumine ajateenistusse. Need, kellele see ei meeldinud, pigem hoidsid uuringust eemale.

Minu vastused KRA uuringule (2013)

Ma sain pärast ajateenistust suvel ühe põhjaliku küsimustiku KRA-lt ning olen üks neist, kelle vastuste põhjal statistikat luuakse. Siin on mu vastused mõnele kõige huvitavamale küsimusele.

1. Mis eluperioodil Te asusite ajateenistusse? Kõrgkoolis õppimise ajal ja töökohalt.
2. Milliste tunnetega Te ajateenistusse läksite? Läksite ajateenistusse täiesti vastumeelselt.
3. Kuivõrd vajalik on Teie arvates ajateenistus noormeeste jaoks? Pigem ei ole vajalik. (See küsimus on tegelikult väga raske, sest siin võiks arvestada vajadust riigi jaoks, vajadust indidivuaalsel tasemel, erinevate noormeeste iseseisvuse ja arengu taset ja muud sellist.)
4. Milliseid eesmärke peaks täitma noormeeste kohustuslik ajateenistus? 1) Õpetama sõjaväelisi oskusi, 2) Andma hea füüsilise ettevalmistuse ning juurutama sportlikku eluviisi ka kogu ülejäänud eluks väljaspool ajateenistust, 3) Õpetamata oskusi, kuidas saada hakkama füüsiliselt raskete ülesannete/olude ning stressiga. (Jällegi väga raske küsimust, sest vastus sõltub palju sellest, kas vaatad küsimust riigi vaatenurgast või indiviidi otsesest isiklikust kasust.)
5. Kuivõrd rahule jäite ajateenistusega kaitseväes? Ei jäänud üldse rahule.
6. Millega Te ei jäänud ajateenistuses rahule? a) Mind sunniti seal olema, kuigi ma olin Eesti riigile oma töö ja enesearenguga kasulikum tsiviilis. b) Mul oli äärmiselt vähe aega üldfüüsiliseks treeninguks ja enesearenguks. c) Ülemate juhtimisstiil ning ajateenistuse organiseerimatus olid puudulikud, sest sisustamata aega oli palju, konflikte oli palju, üleüldist rahulolematust oli palju.
7. Mida Teie arvate, kas ajateenistuse läbinutel võiksid olla ühiskonnas teatud eelised ja soodustused õppima asumisel või töökoha leidmisel? Pigem mitte.
8. Milline on Teie hinnang ajateenistuse kestusele? Ajateenistus võiks olla lühem ja intensiivsem.
9. Põhjendage oma arvamust ajateenistuse kestuse kohta. Nii pikka aega on kaitseväel raske organiseerida ning selle tõttu on palju ajaraiskamist.
10. Mis põhjusel Te ei oleks nõus asuma tegevteenistusse? Mul on juba eriala valitud ning ma olen selles märkimisväärselt arenenud ja armastan seda.
11. Mis Teie arvates suurendaks noormeeste huvi sõjaliste erialade õppimise vastu? Kui Eesti võimekus (tehnika poolest) paraneks. Aga miks peab keegi sõja vastu huvi tundma? Mõelge parem, kuidas inimestel sõja vastu vähem huvi oleks, et sõda polekski.
12. Millal on Teie arvates sobivaim aeg ajateenistuseks? Kohe pärast gümnaasiumi/keskkooli lõpetamist.
13. Kui ajateenistus oleks vabatahtlik, siis kas Teie oleksite asunud ajateenistusse? Kindlasti mitte.

Kas sul tasuks ajateenistusse minna?

Mina ei ole enamjaolt oma ajateenistuse ajaga rahul, seega võid sa eeldada, et ma olen eelarvamustega ning mu infosse tuleks skeptiliselt suhtuda. Aga ma ei väidagi, et see siin on universaalne tõde ja sobib kõigile. See sobib eelkõige neile, kes on mulle sarnased isiksuseomaduste, karjääri, hariduse, teadmistetaseme ja muu sellise poolest.

Kui sa oled just keskkooli lõpetanud, elad vanematega, pole kunagi tööl käinud või omad vähest töökogemust, ei tea eriti hästi, mida edasise eluga teha, mida õppida ja mis tööd teha ja oled noor (näiteks 18-19), veedad oma vaba aega arvutimänge mängides, telekat vaadates ja pidutsedes, siis ma arvan, et sulle tuleks ajateenistus kasuks.

Kui sa oled juba ülikoolis või isegi bakalauruse omandanud, sulle meeldib su eriala või sa tead, mis eriala sulle kõige rohkem meeldib, sul on juba kallimaga oma eluase, sa käid tööl ja teenid elamiseks raha, siis ma arvan, et sulle oleks ajateenistus pigem ajaraisk kui aasta edasijõudmist.

Kui otsustad, et sulle ajateenistus ei sobi ja sa tahaksid seda aega väärtuslikumalt kasutada, siis käi erinevate arstide juures ning sa võid leida terviseprobleeme, mis sind teenistuskõlbmatuks muudavad. Või mine asendusteenistusse, mis tähendab aasta aega miinimumpalga eest riigitöö tegemist. Või tee enda elukoha üles leidmine keeruliseks, et sulle ei saaks kutset saata. Või vaheta kodakondsust; koli välismaale; õpi arstiks, et sul polekski kohustust aega teenida.

Kasutatud kirjandus

Uuring arvamustest ajateenistusest: Arvamused Eesti Kaitseväest enne ja pärast ajateenistust – 2011. Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus. 2011.