Mõtlesin vahelduseks teha midagi teistsugust blogi ja lugejate jaoks ja tegin oma hea sõbra/mentori Kristjan Koikiga intervjuu. Kristjan on väga tark ja kogenud treener; kui tema räägib, siis mina kuulan ja ma soovitan ka teistel seda teha.

Suur tänu Kristjanile, et enda mõtteid ja tarkust meiega jagab!

Risto Uuk: Kui kaua sa treener oled olnud ja kuidas su karjäär arenenud on?

Kristjan Koik: Mis aasta praegu on? 2011… 10 aastat juba.

Nagu Eestis vist enamikel kombeks, sai ka minu tee alguse kulturistlikest vaadetest. Ma ei teadnud algul funktsionaalsest anatoomiast, lihastasakaalust ja kõigest muust midagi.

Nüüd leian, et ükskõik kas sa jooksed, mängid palli või tegeled klassikalise tõstmisega – lihastasakaal peab paigas olema. Pluss oma keha tunnetus ja koordinatsioon – oskus pingutada õigeid lihaseid õigel ajal. See on hästi oluline, et sa tajud kuidas su keha on, millises asendis. Kui lihastasakaal on paigas, siis piltlikult öeldes selle peale ”ehita”, mida tahad; vali lihtsalt õiged meetodid, süsteem ja läheb.

Edasi tulevad psühholoogilised aspektid, motiveeritus ja sihikindlus – kui palju sa suudad pingutada ja kui väga sa oma eesmärki ellu viia tahad. Kui peas on kõik paigas, siis ainult eesmärkide suunas tuld!

Risto Uuk: Millised on tüüpilised vead, mida sa spordiklubis näed?

Kristjan Koik: Vead harjutuste tehnilises soorituses ennekõike loomulikult, nagu sa ise oled ka nõus. Kui kogenud tegija midagi teeb, siis sa eeldad, et ta teab, mida ta teeb. Kuigi minu silmis ka väga kogenud tegijad teevad asju kohati ikka väga valesti. Kui algaja teeb midagi valesti, siis sa tead, et tal lihtsalt ei ole aimu, kuidas õigesti tegema peab.

Neil ei ole õrna aimu tempost, kehahoiakust, tunnetusest ja tehnikast. Nad tihti ei tea, mida neil täpselt vaja on. Tihti teevad nad midagi lihtsalt tegemise pärast. Selles ei saa neid muidugi süüdistada. See on umbes sama nagu, et sulle öeldakse, et mine hüppa suusahüpet. Kuidagi sa sealt tornist alla ilmselt tuleksid ja selle ära teeksid, aga kui sa vähegi mõtled, siis mõistad, et tehnikat parandades hüppaksid sa kaugemale.

Sa pead tegema kordusi, kordusi, kordusi ja saama järjest paremaks. Paljud käivad aastaid ja aastaid trennis ning teevad kõike täpselt samamoodi. Nagu näiteks ujumise puhul; sa ujud ühest basseiniotsast teise küll ära, aga seda ei saa ujumiseks nimetada, kui sa niisama mõtlematult supled. Jällegi, tehnika. Ja tehnikat parandab pidev korrektne sooritus ja nagu ütlesin – kordused, kordused, kordused.

Tõenäoliselt on selliste inimeste puhul, keda just sai kirjeldatud, üldine trenni ülesehitus ja kõik muu samuti paigast ära.

Risto Uuk: Ma arvan, et enamik inimesi, kes siin sinu juurde tulevad, tahavad kaalus alla võtta (loe: rasva vähendada) või lihast kasvatada; mis on põhilised asjad, mida peaks rõhutama, et nad oma eesmärgi ellu viiksid?

Kristjan Koik: Põhiline asi on see, et inimene peaks tahtma. Ja ongi kõik. Inimesed ei taha lihtsalt piisavalt järelikult. Ma toon ühe näite: Ütlen inimesele, et ära tarbi nädal aega alkoholi ja ära tarbi nädal aega magusaid jooke. Rohkem ma talt ei palu. Ja kui ta on nädala pärast tagasi minu juures ja ütleb, et kolmel päeval tarbis alkoholi ja kahel päeval magusaid jooke, siis millest me räägime?! Kõik! Ei ole mitte millestki rääkida.

Kui ta ei saa nii lihtsa asjaga hakkama, siis järelikult ta ei taha, tal ei ole eesmärgi poole liikumise osas distsipliini ja tahtejõudu. Ma võin talle kõik puust ja punaseks ette teha.. Raske on midagi teha, kui ta ise ei taha. Aga selliseid inimesi on väga väga palju. Tegelikult ta saaks, mida ta tahaks, kui tal natukenegi mõtlemisvõimet oleks.

Seega üldiselt ei ole mitte mingit probleemi, kui just inimesel tervisega midagi väga lahti ei ole. Aga isegi siis saaks, kui ta uuriks ja otsiks, kuidas terviseprobleemist lahti saada. Kõik taandub ikkagi suhtumisele.

Laias laastus, mis on trenn? Ära vaata, mida ta arendab; ära vaata seda, mida ta lihastele teeb. Mõtle sellele, et su süda lööb, veri liigub ja kalorid kuluvad. Sa võid rookida lund, teha füüsilist tööd ja saad samamoodi alla võtta. Sul ei olegi trenni teha vaja, piltlikult öeldes; mõtlevad inimesed saavad sellest kõik aru.

Loomulikult, kui sa tahad lihaseid või sportikke võimeid arendada ja parem välja näha, siis see on veidi teine jutt. Siis tuleks vastavat trenni teha. Lihtsalt kaalu langetuseks pole aga vaja mingit trenni teha, kui üldist pilti vaadata. Otseloomulikult on vahe, mida sa teed, aga tegelikult on kõik jällegi peas kinni. Ja seda on kohe inimesest näha.

Aga lihast kasvatada… Loomulikult jõutreening, ainuke komponent. Kaalus juurde võtta saab lihtsalt söömisega, aga et lihasmassi arvelt, jõutreening. Vastav toitumine, mis toetab seda, juurde. Süsteem, meetodid jms paika.

Kõige tähtsam on progressioon – sa pead tahtma kogu aeg paremaks saada. Loomulikult tulevad vahepeal taastavad treeningud ja nädalad – võtad koormust maha. Aga idee poolest peaksid sa püüdlema kogu aeg paremaks saamise poole.

Lihasmassi kasvatamisel oleneb sellest, kui kiiresti sa seda tahad. Kui sul on kindel eesmärk – tahad mingi aja jooksul seda saavutada –, siis peab olema süsteem veidi kindlam ja rutiinsem. Ei ole nii, et päris iga päev on täiesti erinevad harjutused, üldse ei jälgi raskust ja seda, kas muutud suuremaks (tugevamaks) või mitte. Nii on väga raske.

Kindel järjekord, kindlad harjutused, süsteem, tempo, tehnika, puhkepausid, kordused. sa tead progressioone jne – kui sa oled mõõdetavas raamis, siis on lihtsam konkreetset eesmärki saavutada ja oma arengut näha.

Kordustest rääkides, siis ei saa päris öelda, et ükskõik, mis kordustega. Kui on puhtalt lihasmassi kasvatamine, siis peaks see ampluaa lai olema. Peaks puudutama madalaid kordusi aga ka kõrgeid kordusi.

Kui kõik on kaootiline, siis on iseenesest kõvasti lõbusam. Saab teha tunde järgi. Inimesel, kes tahab
lihtsalt natuke kaalu langetada või veidi lihast kasvatada, mingite spetsiifilisemate eesmärkideta, võib treening minu arust olla oluliselt vabam. Ei pea alati olema mingi ülikindel süsteem. Tähtis on, et oleks fun! Aga kõik sõltub siiski, et mille jaoks. Vahel on vaja kannatada ka 🙂

Risto Uuk: Kellele on sinu meelest personaaltreenerit vaja ja miks?

Kristjan Koik: Koos treenida on ju alati lõbusam. Motivatsioon on alati koos treenides kõrgem. Eriti kui on selline raske päev ja ei ole kõige parem tuju. Treeneriga treenides on hoopis teine asi. Seda teavad kõik, kes treeneriga treeninud on.

Aga treenerit on vaja ennekõike sellistel inimestel, kes üksi mitte kuidagi ennast motiveerida ei suuda. Ja nad tunnevad, et koos treeneriga suudavad nad rohkem pingutada ja keskenduda kui üksi treenides.

Pluss loomulikult see, et sa ei pea mõtlema harjutuste valiku peale. Sa saad täiesti vaba olla. Treener ütleb sulle kõik ette – puhkepausid, kordused, tehnika. Seda lihtsam on keskenduda liigutusele. Keegi mõtleb sinu eest.

Kui sa oled proovinud treeneriga treenida, saad täpselt aru, et on hoopis teine vahe ja tase.

Teine pool inimesi on sellised, kellel pingutamise, keskendumise ja iseseisvalt trenni tegemisega mitte mingit probleemi ei ole. Lihtsalt koos teha on lõbusam, inimene saab suhelda. Tuleb oma tööpingetest ja igapäevastest probleemidest korraks välja.

Mõnel on vaja kogu aeg piitsaga taga olla, teistel on jälle teistmoodi. Väga individuaalne.

Loomulikult on ka see eelnev – miks ta üldse ühendust peaks võtma, miks ta üldse tulema peaks – oluline. Ta ju eeldab, et mina saan aidata tal eesmärgi poole liikuda. Ise ta võib-olla ei teagi millestki midagi, pole elu sees ühtegi harjutust teinud. Ta ei tea üldse, milleks ta võimeline on. Inimene sisuliselt usaldab oma sportliku arengu treeneri kätte. Leian, et see on õige.

Loomulikult tuleme jälle tagasi suhtumise juurde. Suhtumine paneb kõik paika.

Risto Uuk: Kui mõni blogi lugeja tahab sinu käe all treenida, siis mis ta selleks tegema peab?

Kristjan Koik: Võtku julgelt ühendust kristjan@personaaltreening.ee. Lepime aja kokku ja ongi kõik. Saame kokku ja teeme trenni. Lihtne!